Ärkasin hommikul hea tujuga, olin üle mitmete ööde saanud hästi magada 
Tegin oma igahommikused protseduurid, sõin ja läksin poodi.
Poes ostukontroll. Viimase kuu aja jooksul vist juba 4. või 5. Teenindaja tuli kontrollima ja kassa ei olnud just liiga koostööaldis … Sähh Sulle kiirelt äpiga toimetamist!
Endalegi üllatuseks, see ärritas mind 
Siis esitati mulle üks dokument, millel vale kuupäev … kolmandat korda järjest! 
Jahh! See kuupäev lihtsalt on sellel dokumendil oluline!
See juba vihastas mind … miks ja kuidas inimesed lihtsalt üldse ei mõtle!!!
Küsisin sõbrannalt, kas ja millal metsa kõndima lähme? Ta arvas, et ta hoiab minust eemale, kui ma vihane olen …
Ja oligi käivitatud minu hülgamise haav ja tunne, et vihasena ei ole ma aktsepteeritud! Mulle ei ole lubatud vihane olla!
Paar aastat tagasi läbisin 5-osalise töötoa „Viha Vägi”, kus sai Viha erinevatele vormidele ja sellele, kuidas ja kustkohast Viha aja jooksul meie sisse koguneb, põhjalikult sisse vaadatud, kuid ometi oli minu esimene reaktsioon “ma ei taha seda tunnet tunda!”.
Lisaks taustal “hea tüdruku sündroom” – Head tüdrukud ju ometi ei vihasta! 
Suundusin metsa, et sellest tundest kiiresti vabaneda …
Metsa jõudes sättisin ennast tuttava männi juurele istuma.
Üsna minu lähedale teise männi otsa maandus vares ja kisas “kraak-kraak-kraak!!!!!” Mulle tundus, et väga vihaselt
Küsisin talt “Noh? Sa ka vihane, jah?” Sain vastuseks uue (ja mulle tundus, et veel valjuhäälsema) vihase “kraak-kraak-kraak!!!!!”
Vares lendas järgmise männi otsa minust veidi kaugemal ja kisas edasi … ja siis järgmise otsa … ikka edasi kisades 
Kuulasin seal tema kaugenevat vihast kraaksumist, kui järsku taipasin, et toimisin ise oma sõnade vastu: SUL ON ALATI ÕIGUS TUNDA KÕIKI TUNDEID!
Ja siis ma lubasin endal vihane olla!
Tundsin, kuidas see viha mu kehas möllas 
Olin nii vihane, et pisar tuli silma 
Ja minu kehasse kukkusid taas kaks olulist enda aktsepteerimist:
kui keegi teine ei võta mind vastu minu vihas, siis mina ise võtan enda vastu ka vihasena!
ma ei peagi alati “hea tüdruk” olema!
Teadsin, et selle viha all on hoopis mingi muu tunne, aga lasin sellel olla seal, kus ta sel hetkel oli
Tänasin taas mind süles hoidnud ning taibata aidanud mände ja metsa ning suundusin rahunenult koju 
Püüan edaspidi oma tunnete eest enam mitte põgeneda …
