Palju räägitakse meie sees oleva Valguse hoidmisest. Aga …
Mis saab siis, kui detsembri kuus, öösel kell 11 on tõepoolest väljas (õues) valgem, kui minu sees?
Mis siis, kui minu sisemine Valgus on kuskile peitu pugenud?
Ma TEAN, et ta on kuskil mu sees olemas, aga on hetki, kui ma ei näe teda! On vaid pimedus. KÕIK on must ja pime.
Meie kõigi eludes on hetki, kus me oleme pimedas kohas. Neist lihtsalt ei kirjutata ei FB ega Insta lehel – kõik püüavad särada (eriti jõulude ajal, sest seda nimetatakse valguse ajaks!).
Ma olin umbes nädal tagasi seal pimedas kohas. Jah, ma ei kirjutanud sellest siis, sest ma lihtsalt ei olnud selleks võimeline! Nii et, targutan takkajärgi 🙂
Minu pea oma ülemõtlemisega oli tunded, tunnetuse ja tajud täielikult üle võtnud! Minu mõistuses oli KÕIK mõttetu! Mu mõistus suutis genereerida kõige suuremaid hirme ja mustemaid stsenaariumeid, kuidas mingid asjad on ja/või minna võivad … ja ta muudkui genereeris neid, terve öö! 😱
Ei, ma ei näinud õudusunenägusid! Ma olin terve öö ärkvel ja pea muudkui ketras samu mõtteid … samal ajal andis seesama mõistus mulle ka aru, et ma tegelen ülemõtlemisega ja see, mis mu peas toimub, on lihtsalt jabur! 🫣
Aga ka see teadmine ei peatanud neid mõtteid mu peas … 🤷♀️
Ma olen õppinud kümneid ja kümneid tehnikaid, kuidas sellistest olukordadest välja tulla. Ma proovisin neid, aga mitte ükski neist ei aidanud …
Õnneks on mul mõni väga lähedane inimene, kellega ma selliseid hetki jagada saan ning mul on Human Design, mis annab paljudele sellistele hetkedele selgituse (mõne värava transiit või planeedi retrogaad seletavad vahest paljutki ära ☺️).
Aga …
Sellistest hetkedest välja tulemine on ikkagi minu enda vastutus!
Mida ma öelda tahan, on see, et KA MEIE PIMEDAD HETKED MEIE ELUS ON OKEI!
Sa ei ole sellepärast vale, halb, ebapiisav või liiga vähe enesearenguga tegelenud, kui Sul on pimeduse hetki!
Ka neil hetkedel tuleb lasta olla ja lubada endal ka selles kohas olemist! Ja ei ole vaja ennast ka piitsutada sellepärast, et Sa seal oled ega ka sellepärast, et ükski Su õpitud tehnika ei toimi! See aga on selle asja juures veel kõige keerulisem!
Kuidas Sa lubad seda endale? Ja ma ei lubanudki … sel korral … ehk järgmine kord olen juba targem, teadlikum ja ka kogenum. Ja ma tean, et neid hetki tuleb veel … 🙂
Jah, ma õpin LUBAMIST! 🤗
KÕIGE lubamist!
Ja sellest õppimist 🌻
PS! Selles pimeduses tahtsin ma ikkagi ELADA ja KOGEDA!
Minu aasta lõpu soov on, et ka Sul oleks keegi, keda saad usaldada ja kellega saad neid pimeduse asju neil pimedatel hetkedel jagada. Ja lubaksid endal LUBADA! 💖 