ย
Mulle meeldib inimesi jรคlgida.
Nii neid, kes รผksi ja omaette on, kui neid, kes on kellegagi koos.
Tรคnasel rongisรตidul jรคid mulle silma ja kรตrvu ema oma 2 lapsega, tรผdruk umbes 3-aastane, poiss ehk 5-aastane ning vanaema.
Rohkem, kui tunnise sรตidu jooksul ma mรคrkasin, kuidas ema jรคrjepidevalt keelas, tรตrjus, halvustas ja naeruvรครคristas poega. Selle pรคrast, et poeg vajas ema lรคhedust ja ta ka vรคljendas seda! Samal ajal kiites ja hellitades tรผtart.
Poiss pรผรผdis minna ema juurde ja ema, selle asemel, et tรตsta kรคekott kรตrvalistmelt mujale ja lasta pojal oma kรตrval istuda, lรผkkas lapse eemale ja kรคskis istuda vastasistmele. Iga poisi liigutus ja รผtlemine (soovi vรคljendamine) sai hukkamรตistu ja kriitikat.
Siis hakkas poiss tรคhelepanu pรผรผdma, jutustas, kรผsis kรผsimusi, kuni hakkas oma รตde kiusama.
Vรคike dialoog ema ja poja vahel:
Ema: รตde on hea laps
Poeg: mina olen ka
Ema: ei ole, Sa ei kuula sรตna …
Mul oli vรคga kurb ja valus seda kuulda 
Kurb oli ka see, et ka vanaema ei pรถรถranud poisile mitte mingit tรคhelepanu.
Lรตpuks, kui poiss juba nutma oli hakkamas ja รผtles, et ta tahab ka emale kaissu, tegi ema vahetuse ning vรตttis poja sรผlle.
5-aastane laps pidi ๐ฏ๐จฬ๐ข๐ญ๐ฅ๐๐ฆ๐, et saada oma emalt hellust ja hoidmist!
Ja ometi rรครคgitakse tรคna nii palju teadlikkusest laste kasvatamisel, sellest, kui oluline on lapsele mรคrkamine ja lรคhedus tema elus edaspidistes suhetes ja oma emotsioonidega toimetulekul …
Seekord oli tegu poisiga, aga sama kohtlemist saavad ka tรผdrukud …
Ja siis me imestame, miks on meie hulgas nii palju “katkiseid” ja emotsionaalselt ligipรครคsmatuid inimesi?
Miks meie inimesed kardavad lรคhedust?
Miks meil on nii palju suhteid, kus tegelikult puudub see PรRIS lรคhedus?
Teekond selle lapsepรตlves รคra tรตugatu ja hรผljatuse haava tervendamiseks ning lรคheduse lubamiseks vรตib olla vรคga pikk ja hirmutav ning ka aega ja julgust nรตudev.
Nii hirmutav, et enamus seda teekonda ette ei vรตta …
