Oma sisetundele, oma kehateadvusele (jah! meie Kehal on Teadvus! 😊) ja Elule.
Ma olen uudishimulik ja tahan kogeda erinevaid asju, tehnikaid, teraapiaid. Tahan katsetada ja teada, kuidas need minule mõjuvad ja mille minus esile/välja toovad, tahan teada, mis minuga juhtuma ja toimuma hakkab.
Vahest on mingi teraapia, tehnika või töötuba, mis kõnetab ja ma lähen sinna. Vahest keegi soovitab midagi ja ma mõtlen, et see nüüd küll minu jaoks ei ole … 🤨 ja siis ühel hetkel käib mingi plõks ja mu sisse tekib tunne, et mul on seda VAJA. Mõistus hakkab vastu – Sulle ei ole ju ometi sellist asja vaja! See on lihtsalt naeruväärne!
Ja siis ma alistun … alistun sellele sisetundele, mis ütleb „Janika! Sul on seda vaja! Sul on VAJA sinna minna ja Sul on VAJA see läbi teha!”
Okei! Lähen! Ja minnes olen kindel, et kuigi seanss kestab tund aega, siis maksimum poole tunniga olen mina sealt läinud!
Ja siis … kestab mu seanss ühe tunni asemel kolm tundi! Siinkohal väga tänulik paindlikule terapeudile, kes ei vaadanud kella ja ei öelnud, et nüüd aitab, tule järgmine kord tagasi, siis jätkame! Ja õnneks ei olnud ka järgmist klienti … 🙏🤗
Ja sellest sisemisest sundusest, et mul on VAJA, sai alguse üks väga huvitav teekond. Teekond minu Kehasse ja tema teadvusesse ning … alistumisse. Kuigi, algust oli tehtud selle teekonnaga juba veidi varem, kus ühel kehaseminaril ühe harjutuse käigus hakkas minu keha tegema asju, mida tavaelus meie kehad tavaliselt ei tee, sest Keha on üldiselt Mõistuse kontrolli all. 🤷♀️
See teekond on olnud põnev! Sellel teekonnal on mu Keha vabastanud hirme, häbisid, valusid, vastupanu, barjääre ja kaitseid. See teekond oma Keha Teadvusse on viinud mind mu Keha kõige pimedamatesse soppidesse, kuhu olen peitnud Elu jooksul kõik alla surutud tunded ja emotsioonid ning mul pole täna õrna aimu, kui sügavale veel on võimalik minna ja mida kõike sealt veel leida võib … 🫣
Kindlasti ei ole ma sellel teekonnal veel lõpule jõudnud. Olen enesearenguga tegelenud oma 15+ aastat, sellest viimased 5 aastat teadlikult ja sihikindlalt ning veel selle aasta alguses tundus mulle, et ma olen väga heas kohas. Aga enesearengu „sibul” on väga mitmekihiline ja vahest mulle tundub, et ma liigun liiga aeglaselt.
Mul on kalduvus endaga liiga karm olla ja tahta kiireid tulemusi, aga mu Keha dikteerib mulle selle, kui kiiresti ma saan liikuda. Tahtes endale ja oma Kehale head, ei tohi me talle siiski liiga teha ja teda liialt kiirustada. Ma ei ütle seda teile, ma ütlen seda iseendale – igaüks valib ise Oma Tee ja kiiruse, millega ta sellel teel liigub. Liikumiskiirus peab vastama meie valmisolekule oma teemadele otsa vaadata. 😇
Sõna „alistumine” tekitab ilmselt erinevat laadi vastupanu paljudes. Tuleb tunnistada, et alistumine on kuni viimase ajani olnud minu jaoks üsnagi välistatud. Räägitakse palju „Alistu Elule ja Elu voolule! Naisena alistu mehele!” Mis mõttes? Aga need asjad, mida mina tahan? Mis siis neist saab? Neist saab see, et need saan ma siis, kui nendeks on õige aeg ja kui ma neid üldse vajan ning kui need on mulle määratud. Kõik inimesed, olukorrad ja asjad – kõik need tulevad meieni siis, kui neid meile vaja on! Me oleme tulnud siia õppima ja arenema. Kõik, mis meiega juhtub, on meie arenguks.
Pealegi … tahame me tihti asju, mida me tegelikult üldse ei vaja! 🤷♀️
Me sünnime täpselt sellisesse perre, mis aitab meil täita meie õppimise ja arengu eesmärki siin elus. Me oleme tulnud kogema just seda, mida meie sünnipere ja meie ümbritsevad meile pakuvad. Meie asi on õppetunnid ära õppida!
ALISTUMINE – sellest räägitakse palju ja sellel on palju kihte ja nüansse. Mõned päevad tagasi ütles mulle üks mu hea sõber, et Sa alistud Elule siis, kui Sa enam ei jaksa (vastu) võidelda, kui Sulle lõpuks jõuab kohale, et võitlusel poel mõtet ja ükskõik, mis Su Ellu tuleb, siis Sa võtad selle lihtsalt vastu ja teed selle läbi!
Ja need asjad, mis tulevad ei ole halvad ega head! Need lihtsalt ON! Meie ise anname neile kõigepealt hinnangu „hea” või „halb” ja siis tunneme selle suhtes mõnda tunnet/emotsiooni. Aga tegelikult on need lihtsalt kogemused, millest tuleb õppida!
Just viimastel kuudel olen avastanud, et alistuda võib olla päris turvaline. Kuid selleks, et selleni jõuda ja lubada endal alistuda, olen ma pidanud olema piisavalt väsinud võitlemast ja nüüd, kui ma olen valmis alistuma, on Elu mulle loonud tingimused, kus mul ongi lihtne alistuda. Täna näen, et ta on toonud mu ellu inimesed ja olukorrad, kus alistumine ongi lihtne ja kerge. Need inimesed ja need olukorrad, kes resoneeruvad just minu energiaga.
Ja kuskil seal tuleb õppida ka usaldama. Usaldama iseennast, oma sisetunnet, oma tajusid, oma Keha ja inimesi oma elus. Usaldama Elu ja seda, et Sa oled Elu poolt hoitud. 💖
Meie Keha ei valeta meile mitte kunagi! Ta annab Sulle endast märku, kui ta ei jaksa enam (vastu) võidelda. Sinu asi on teda kuulata! Ja midagi tema ja enda heaks teha … 🤗
Ja alati pea meeles! Meil igaühel on oma liikumise kiirus! 😊
