Mida Sa teed?
Leiad tegevusi, et mõtted oleks mujal? Püüad põgeneda?
Või …
Tuled PÄRISELT KOHALE ja LUBAD endal selles olla, TUNNED kõiki tundeid ja emotsioone, mis üles tulevad? Võtad (LUBAD!!!) endale selleks täpselt nii kaua AEGA, kuni saad PÄRISELT kõik need tunded, emotsioonid ja valu ÄRA TUNTUD?
Ükskõik, kui valus kõige selle tundmine ka poleks …
Mina ei suuda alati kohe kohale jääda ja seda kõike tunda, vaid põgenen erinevatesse tegevustesse ning tahaks niiväga, et see valu kaoks … võimalikult kiiresti …
Aga …
Kui ma lõpuks suudan enda kohale tuua ja kohale jääda, siis loob see selgust.
See on see koht, kus toimub tervenemine ning eelkõige enda ja teis(t)e INIMLIKKUSE tõeline aktsepteerimine. Vähemalt sellel hetkel ja selles tormis.
See on SEE koht, kus peale kõige LÕPUNI ÄRA TUNDMIST saad sellest kõigest lahti lasta ja kogu sellega kaasneva valu vabastada ning alles siis saad edasi liikuda 
Olles taaskord käinud ära ühe (või ka mitme) kihi võrra sügavamal, tooni võrra pimedamas, kraadi võrra valusamas kohas … oma minevikus, oma kogemustes, oma häbistatud, valeks tehtud ja allasurutud „Sinu radadel”, tagasi tulles tunned rohkem nii iseennast, kui oma väärtust … ning lõpuks jõuad selleni, et võtad ka selle kogemuse vastu tänutundes ja alandlikkuses 
Näen aeg-ajalt, kuidas arvatakse, et ka vaimsuse ja enesearengu maailmas (samamoodi saavutuste- ja ärimaailmaga) peaks nagu kõik kiiresti käima, käib võistlus, kes areneb kiiremini, kes on kaugemale jõudnud …
EI! See EI OLE võistlus!
Meil kõigil on oma tempo, oma teekond, oma punkt, kus just täna, siin ja praegu OLLA!!!
Kõik traumad ja teemad, mis meie teele tulevad on kogunenud terve meie elu jooksul, lisaks on osad meist määratud tegelema ka suguvõsa liinides ja eelmistes eludes toimunuga … sadu, kui mitte tuhandeid aastaid valusid ja traumasid … Sa EI SAA seal kiirustada!
Sest Sul tuleb ka OMA TÄNAST ELU elada!
Me KÕIK ja meie kõigi teekonnad siin on erinevad …
MITTE MISKI SIIN EI OLE VÕRRELDAV !!!
Meil kõigil on OMA TEEKOND! 
