Palju on meie hulgas neid, kellel ei ole oma Kehaga mitte kunagi mitte mingit „teemat” olnud?
Mina ei ole veel kedagi sellist kohanud. Kõigil on midagi.
Kellel (väidetavalt) pole olnud, siis nad lihtsalt ei räägi sellest 
See Keha, mis mul täna, siin ja praegu on, see on mul AINUKE, mis mulle selle Elu jaoks antud on! Nii on! Ma kas aktsepteerin ja õpin teda armastama või võitlen sellega! Kolmandat teed ei ole. 
Mina olen temaga väga palju võidelnud! Teda halvakspanuga vaadanud ja ka kohelnud. Olen teinud tapvaid trenne, proovinud erinevaid dieete (õnneks mitte liiga pikalt nendele vastu pidanud 
) ja olnud enesele teadvustamata omadega ka seal, kus ma olin toitainete tarbimise lõpetanud, mu organism oli täiesti tühi ja mulle öeldi, et mul tuleb otsustada – kas ma tahan elada või …
Tegelikult polnud asi üldse mu Kehas. Asi oli selles, et ma tegin valet asja vales kohas! Keha oli vaid sõnumitoojaks!
Olen murdnud jalaluu, saamata aru, et ma jooksen ringi vales kohas. Olen murdnud käeluu, saamata aru, et see koht, kus ma arvutis klõbistan, on vale koht! Ja siis lõpuks jäin ka auto ette! Siis, olles kiirabis ja oodates röntgeni vastuseid (esialgne diagnoos oli võimalik halvatus vöökohast allapoole) sain lõpuks aru, et nüüd on koht, kus mul tuleb otsustada, kas ma tahan ELADA või mitte …
Keha annab mulle KÕIK vastused mida ma vajan – kas mingi inimene, koht, olukord on minu jaoks hea või mitte. Kui ma teda kuulan, aitab ta mul teha otsuseid, mis on minu jaoks õiged – ma tunnen selle ära! Kui mingit otsust tehes tunnen ennast oma kehas hästi, siis on see minu jaoks, kui mitte, siis see ei ole mulle, siis ma lähen edasi, ootan edasi, olen kannatlik, et see, mis on PÄRISELT minu jaoks (kõik – inimesed, võimalused, olukorrad, sündmused …), see tuleb õigel ajal ja ma tunnen selle ära!
Keha talletab endasse ka kõik hirmud, valud, traumad, vastupanu, blokeeringud, piirangud, kaitsed …
Seda kõike ikka selleks, et meid kaitsta, et me ellu jääks! Aga ta vaeseke ei tea, et TÄNA ma ei pruugi enam vajada neid kaitseid ja mul pole enam põhjust tunda hirmu ega valu selle pärast, mis kunagi on olnud …
Täna ma ei vaja enam neid vanu ellujäämise mehhanisme, täna on minu maailm turvaline koht, minu Elu hoiab ja kannab mind. Mind ümbritsevad imelised inimesed, keda ma saan usaldada ja kellele ma saan alati loota.
Selles usalduses Elu ja mind ümbritsevate inimeste vastu tunneb ka minu Keha ennast iga päevaga järjest paremini! Ma tegelen iga päev sellega, et luban tal lahti lasta kõigest sellest, mis minu jaoks enam vajalik ei ole. 
See ei ole olnud lihtne teekond, aga täna ma Armastan oma Keha igat osa, organit, rakku ja molekuli, igat kortsu ja voldikest. Ma hellitan teda iga päev nii nagu ma vähegi oskan ja saan – TEMA ON MUL AINUS SELLES ELUS, uut ei saa üheltki väljamüügilt!!! 
Sina ka, PALUN ARMASTA JA HELLITA OMA KEHA!
Vaid siis, kui temaga on kõik hästi, saad Sina Elada ja kogeda ELU! Milleks muuks Sa ikka siia tulnud oled, kui ELAMISEKS!
PS! Päriselt! Minu Keha on minu Päike!
Human Designis asub minu Päike 46. väravas (armastus füüsilise vormi ja keha vastu) 
