Palju räägitakse tugevatest naistest. Aga kas naine ise üldse tahab olla tugev?
Mina saan rääkida ainult enda kogemusest. Mina ei ole seda kunagi tahtnud. Minu eesmärk ei ole kunagi olnud „olla tugev naine“. Elu on mind sellesse rolli pannud. Ma olen pidanud saama tugevaks ja seda mitte uhkuse pärast, vaid selleks, et ellu jääda. See, et ma olen Naine, see on sünniga kaasa tulnud
Mul on tulnud terve elu ise hakkama saada, alates juba väga väiksest peale.
Öeldakse, et me valime ise oma elukogemused.
Milline siis on minu kogemus tugeva naisena?
Tõsi, ma olen olnud ka see naine, kes „kohitseb“ mehi. Mul on olnud partnereid, kes ilmselt on tundnud end minu jõulisuse kõrval väiksena, aga ka neid, kes hoopis mugavalt on purjetanud minu loodud heaolus. Seal, kus mina teen kõik ette-taha ära.
Mul ei ole olnud kannatlikkust oodata.
Teate ju küll seda ütlemist „kui mees ütleb, et ta midagi ära teeb, siis ta teeb! Pole vaja talle seda iga poole aasta tagant meelde tuletada, eks ole!“.
Aga oma naise loomuse ning mees- ja naiseenergia tundma õppimise teekonnal kogesin ma midagi uut.
Ma kogesin, mis tähendab naisena alistuda.
Mul ei olnud enam vajadust võistelda ega tugev olla.
Sest ma kohtasin meest, kes oli mehena tugev.
Meis kõigis on olemas nii mehelik kui naiselik pool. Mees- ja naisenergia. Ja tegelikult ei saa keegi öelda: „Mina saan olla alles siis, kui tema on selline või teistsugune.“ Aga minu kogemus näitab siiski seda, et kui mees on kahe jalaga maa peal ja loob turvalise ruumi, siis naine saab lubada endal alistuda. Tema tugevus saab taanduda ning naine saab lõdvestuda ning minna vastuvõtvasse seisundisse.
Sellises ruumis ei teki naisel vajadust võistelda. Ei teki vajadust mehele kohta kätte näidata.
Ta saab lihtsalt olla.
See oli imeline tunne.
Selliseid mehi on sõpradena praegu minu elus kaks – ka sõpradena naudin ma nende meeste seltskonda – selles on lihtsus ja hoitus, mida iga naine väga vajab
Kuna ma ei ole nende meestega romantilises suhtes, siis ma ei tea, kas nad ka lähisuhtes sellist turvalist hoitust pakuksid nagu sõbra-suhtes.
Aga see on selline ruum, kus minu tugevus saab alati puhata. Minu, kui Naise jaoks on see väga oluline algus, see on hetk, kus tugev naine saab ohjad käest ära anda.
Oluline on ka see, et endaga tuleb tööd teha ka naisel!
Naine peab ka ise tahtma minna sellesse pehmusesse ning suutma anda ohjad mehe kätte.
Samas, naine ei saa anda ohje sellise mehe kätte, kellel pole eesmärki, kes ei tea, kes ta on, kuhu ta teel on ja mida ta siia ellu tegema on tulnud.
See ei ole kunagi ühepoolne. See eeldab suhtlust. Kõigepealt tuleb rääkida. Ja mõlemal peab olema tahe suhet paremaks muuta.
Naine peab tahtma minna pehmesse ja alistuvasse energiasse ning ta peab olema valmis leppima ka sellega, et kõik ei lähe alati nii, nagu tema tahab.
Aga mehelt nõuab see tugevust. Järjekindlust. Iseloomu.
Seda, et ta looks naisele turvalise ruumi.
See ei käi nii, et mees ütleb: „Mina ütlen, kuidas asjad on.“
Kui tavaliselt räägitakse naiselikust kavalusest, siis mina usun, et ka mehel peab olema kavalust. Mitte manipuleerivat, õelat ja salakavalat kavalust. Vaid kavalust, mis viib koostööle.
Oluline on teineteise aktsepteerimine ja kuulamine. Ja mitte ainult kuulamine, vaid ka päriselt kuulmine.
Küsi endalt, kas Sa tahad ja suudad olla oma partnerile just see mees ja see naine, keda Su partner vajab?
Lisaks … MEES, mõtle nüüd oma naisele ja vaata, kas ta on tugev või on ta hoopis isekas, kangekaelne, kapriisne ja võimukas ning tahab alati oma tahtmist saada?
NAINE … Sina mõtle, kumb Sina oled … tugev? Või lihtsalt „bitch”?
Aga alguses küsitud küsimus: Kas naise tugevus on puudus või hoopis voorus?
Tugev naine ei vaja meest selleks, et ellu jääda, ta ei ole Sinuga sellepärast, et ta arved vajavad maksmist ja mõni riiul seina panemist … Kui Tugev Naine valib Sinu, siis on see valik tehtud Sinu pärast … Sinu kvaliteetide pärast!
